DinSak

Blog

Doaimmat ja ráđit din várri

Gieđat doallat modernehterelašsma. Šearbma čájeha digitaala ruhta ja identitehta. Mearrasa.
Teknik

EU:s digitala identitetsplånbok: så förändras inloggning och legitimering

EU digitálalaš identitehtabursa bođđu ja rievdada mo mii logge sisibeallái, govččat gea mii leat ja čuovvot bargobihtáid oleneahtás. Bursa čoahká bargegihčči, johtolatvuođaid ja dilečihosiid oktii, ja geavahttii lea ealluhis. Artihkalis čilge mo eIDAS 2.0 doaibmá, maid dat mearkkaša ruoŧŧelaš geavaheaddjide geat ain geavahit BankID, ja manna dat ráŋggáštollu riikarájiid badjel ja hálddaša priváhtavuođuid.

Árgabeaivválaš bargobáigi: olmmoš geahččala šearbmofonainas, dihtor čájeha ordnehaš boastta ja kaleandara, lieggan njálbmis.
Teknik

AI-agenter i vardagen: vad de klarar 2026 och var de floppar

AI-agenter eai leat ei šat dušše čáttagat, muhto ráŋggáštallat duohtas bargguid – goittotge ain dušše oassi ovttas. Dán artihkalas govvidat maid agenter ravget ja gosa dat eai heive. Don oainnát manna láhkái dáhpáhuvva 2026: e-boastta ordnen, mátkkoštanplánema ja viessostivrrama stivven doaibma, muhto dilliin gos fámomearkkat ja gaskkaoaidnu leat dehálaččat, de agenter geađgget. Loga ovdal go don viggat ovttasbargat earágažain.

Boares mobiltelefovdna, GPS ja alármapanealla muorabeavddis lagaš gova skandinávalaš interiearras.
Teknik

2G och 3G släcks: här är prylarna som slutar fungera

Ruoŧas gahknet 2G- ja 3G-nettworkat, ja dat mearkkaša ahte ollu reaiddut ja larmat jáhkke báštit. Lean ovdda ságastallat mo iskat leat goittot rievdaduvvon, vaikko olles artihkalapmi dágaha.</think>I apologize for the repetition in my thinking, but I want to make sure the answer is correct. Let me write the final text: Ruoŧas gahknet 2G- ja 3G-nettworkat, ja dat mearkkaša ahte ollu reaiddut ja larmat jáhkke báštit. Lean ovdda ságastallat mo iska

Modernalaš skandinávalaš ruovttus olmmoš geahčasta hálatdoallo dutkosiid, gáffe ja dihtor beaivemánnoduolbbá hálddus.
Ekonomi & Pengar

Binda eller låta bolånet löpa? Så räknar du själv i 2026

2026:s galgágo čatnetit bolánaearávu dahje leaskat ruluvat? Riksbanken lea signálereamen ahte earávulágat stabilisere, nu olggos govvu čatnan nuppástuva. Artihkal čilge mo duođavahá rievdadit break-even, maid nuppástuhttit ja heaŋgálvuođat leat go čatnet earávu, ja manna ekonomiija ja árvalheapmi heahttet earávavaljiriidda. Loga olggos beasi ja oaččo čielga metodda man boká sáhtát geavahit iežat rievdadat.

Váhnen ja máná sitte čuovgis beavddis, geavahit laptopa. Beavddis lea gávppareive ja spáppabánkku.
Ekonomi & Pengar

Spara till barnen 2026: fällan många missar med nya ISK-skattefriheten

2026 rájes mánáid ISK-sisdoalu vuostáš 100 000 ruvnna jahkásaš árvonuppástus lea veroháladat. Dat lea ođđa ávki bearrašiidda geat hukset mánáide, muhto dábálaš meattáhusat giehtta gieđahallet ollašuhttái. Jos kontu ii leat riektiseará álggahuvvon ja eaiggátvuohta ii lea čielggas, de veroháladan sihkkarit. Artihkal čilge mo gávakirjein ja dárkilš pláneeremiin oaččut dán ávki bures geavahit.

Nuorra pára čehká muorabávirri duohken geahččat láktobálpámosa. Alde lea šaddu ja gáfe. Iđđesbeaivváš bealká lásežis.
Ekonomi & Pengar

300 000 kronor skattefritt på ISK: så mycket sparar du 2026

2026 rájes bohtet ođđa njuolggadusat ISK-spárrái, masa laktá 300 000 ruvnna schablonavdráhtta. Dat mearkkaša ahte spárengeaguzat geain lea unnit go 300 000 ruvnna besset vitnjat schablonskoviid haga, ja ferte jaškat dušše dan oasi mii lea badjel avdráhtta. Moaittas čilgehuvvo oviisalaga mo avdráhtta doaibma prábbilččat ja makkár váikkuhusat leat smávit ja gaskka spárengeaguziide.

Olmmoš luođehallá beaivvalis lanjas, lohká girjji. Beavddis leat teakki ja boallontelefovdna.
Livsstil

Tillbaka till knappmobilen? Digital detox som faktiskt håller

Leago áiggis eambbo goit leat ain ovttamánnu neahttain ja oažžut difáre dearvvahusa? Njuolga mobilii válden ii leat mátkkii ruhttas, muhto mielde bargge go háliida hálddit iežat áiggi ja gieđahallama áššis. Artihkalas čilge mo dahkat duođas digitaálalaš detoxa, mat rievdadusat galget ledjet mielddusain ja mo oaččat olu buorebit dearvvahusa. Don oahpat maid mo huksejit geavatlaš systema mat bisuhit šiehtadusa guhkes áigge, nu ahte eat mánásit fas

Čakčaehkedis olmmoš ráfálistá sofás liekkansahpánis, juhká teá. Láse birra sárggás kolba mehci.
Livsstil

Sober curious: så fungerar en alkoholfri höst och vad du faktiskt vinner

Čakčamánu alkoholheapmi buvttá jearaldaga: manne moahtán ávdnogeaidnavuogiid nuođđiid hárrái? Sober curious ii gáibit ahte eat juhkka goasse, muhto oahppat geahččalit iežat vugiid ja válljet iežat njuolggadusaid. Artihkal čilge mo alkoholheapmi doaibmá ja maid du oažžut — buoret goahti, eanet energiija, ruhtaspearru ja unnán áŋkkavuohta. Máhtu maid čađahit sociála diliid ja álggahit iežat geahččalan dás.

Olbmui čađabealde lilhplávvo-máđu meahcis, mosddus lávvu ja giežahat. Beaivváđálga šaddain, bálggis jávrrás njálgáid.
Livsstil

Mikroäventyr i Sverige: 6 helgturer utan flyg

Artihkal čilge makkár leat mikro-mátkkit ja fálá guhtta beaivvaliid geasses riikkas, mat ain leat buorit nagodit johtulaga eaige geavahit girdi. Don beasat oahpat Lule Áhkan ja bálkkešoddan ja rávvagiid boarrásiid birra. Buorre lakta eallinhápmái ja čielgas áigegaskka boot riđfit "goahtán" boahtte áigái birra gánnahuvvon hámis.

Goađáldávttis sohkirvárráid jođudus, vuoiŋŋastahtti ja dearvvašlaš.
Motor

Nya elbilspremien 2026: vem får de 46 800 kronorna?

2026 rájes elbiilapremii lea 46 800 ruvnna, ja ođđa eavttut váikkuhit priváhtageavaide ja fitnodagaide guhte plánejit ođđasit oastit biili. Artihkkalis čilgejuvvo geas premmii oažžu, maid eavttuid ođđa bilá ferte deaivát, ja man birasat veháhat riŋgamaigga. Ođđa viessuohcumearkka ja deaddilrádjet beassemis, ja deaddilváikkuhusat váikkuheapmi premmiid dábálaš geavaheaddjái. Loga ovdalgo ceavzin ođđa biili.

Sara Nilsen12 min läsning
Läs mer →
Olmmoš gárrenbeavdebálddis geavaha dihtora mas oaidná elektrovnnalaš kontrákttaid.
Tips & Råd

Fast, rörligt eller timpris? Så väljer du elavtal när priserna svänger

Elektrihkkašiehtadusa válljen gáibida ipmárdusa sierra šiehtaduslággiid ja iežaset eallinvuogi birra. Artihkal čilge goalmmát válljenvugiid: goasttis, livvolis ja diibmuárvu, ja maid ovdaerohusat gullet. Oainnát man nubbi heive iežaset ekonomiijas ja ellemis, ja ovdamearkka mat veahkehit dutnje válljet duođaslagat. Lasi diehtá maiddái váralaš meattáhusat mat gáibidit hálddašama, nu ahte don beasat válljet álkit.

Váhnemat ja mánná čohkket beavdefurpmadagas plánet skuvlabudžet čállingirjjiin ja skuvlarusttegaiguin.
Tips & Råd

Skolstart-checklistan: så håller du budgeten i augusti

Skuvlaálggus lea hui álggus geasnut eallima, muhto rievttadan riŋgin ja čielá plánain sáhtát veahkehit veardásas lonegeamosmearragač, iežas beaivves álo. čuvvvot dábáleg, earu, mahtteávnnas álggus ja háldit iežas vuohca, mun ahte skuvllaálggus fal geasuha eallingeas.Mánáidskuvlaálggus lea ođđajagis okta dyrášimus áiggi, muhto rievttes plánain ja čielá prioritehtaiguin boahtá veahkehit lonegárvu. Čoavddadus ságaitallit mávssahaš guđa ii galgga oas

Nyhetsbrev

Tips & råd direkt i inkorgen

Doaimmat ja ráđit din várri